Taimetrükki katsetasin ise esimest korda siis, kui Vihasool keraamikaringis seda õpetada plaanisin. Otsisin veebist õpetusi.. ideid… et millega arvestada jne. Samas – mis seal ikka otsida oli. Ega see ju pitsi või mõne muu asja peale vajutamisest erine. Igastahes tegime ringilistega taimetrükki ja sinna see teema ka minust jäi. Ei kõnetanud mind see jälg ega looduslikkus.
Kevadel tuli aga üks klient, kes soovis oma ökosõbrast teejoodikule kruusi. Mina pakkusin välja, et teeme looduslähedase, otsisin nõgeseid ja kõrsi… midagi mis kevadel juba saada oli ning panin need kruusile. Ja nii sai. Sel korral aga kõnelesid taimed minuga ühte keelt.
Edasi juba tahtsis Kolga Mõis Galerii minult midagi müüki. Tundsin, et sealses keskonnas ja Lahemaal üldse võiks turistidele just taimetrükiga tooted meeldida. Nõgesed hõikasid põõsastes ja igatsesid savisse. Ja said ka. Ja asjad said armsad – nii armsad, et katsetasin edasi, proovisin leida kogu sellest maailmas oma nägu ning miskit tervikut. Hetkel tunnen et sain sellega ka hakkama. Minu nägu glasuurimine ja rütmid on ühtpidi kordumatud kuid samas korratavad.
Täna tundub, et taimedega “surutrükkimine” on väga vinge. Õiged taimed ja paigutused loovad tootele üheaegselt looduslähedast olemist, kuid samas jääb trükk ka pidulikult elegantne. Taimedest on minu erilised lemmikud nõgesed ja salveid, nende taimede korrastud mustrid ning pehmed toonid ja üleminekud.
Kiika ka poodi
