Veebruari alguses tegin oma loomenurgas töötoa-katsetuse. Tüdrukuid pidi alguses tulema 7 kuid haiguste tõttu oli neid 5. Eks ta esimesel korral ehk isegi oli hea. Nii jõudsin kõikjale ja võimalikud organisatoorsed puuudjäägid ei olnud eriti suured.
Tegemise teema oli: kaanega ehtekarp. Näitasin ette, et mismoodi laias laastus savile läheneme ja kuidas lõpptulemuseni jõuame ning seejärel asusime toimetama. Olen ikka imetlenud seda, et inimesed näevad samu asju erinevalt või lahendavad sama probleemi erinevalt. Jube armas oli vaadata, kuidas savi käsitluse järgi rullus lahti inimese mõningane iseloom. Kui üks oli väga enesekindel ja teadis väga hästi, mis teeb ja tahab, siis teine kaalus ja kõhkles. Kolmas jällegi püüdles täiuse poole ning neljas uuris, mis teised arvavad. Viies aga ajas vaikselt oma rida. Mitte et oma rea ajaja täiuse poole ei oleks püüelnud 🙂
Mis aga kõige toredam. Kõik asjad tulid erinevad ja väga ilusad.
Glasuurimise tegin toosidele ise. Said väljast valged, seest helesinise kristalliga. Tõsi – glasuuri kiht oli parasjagu õhuke, et see sai pigem heleroheline 🙂
